Vaaraosipelgad — tundemärgid ja miks vajavad professionaali

Vaaraosipelgas on väga väike, umbes 2 mm pikk, ja kollakaspruuni värvusega — selgelt heledam ja väiksem kui tavaline 3–5 mm must-aiasipelgas. Kiiret vahetegemist raskendab suurus: sipelgas on nii pisike, et paljud märkavad teda alles siis, kui rada muutub selgelt nähtavaks.

Kõige kindlam eristaja on käitumine ja aastaaeg: vaarao sipelgas elab köetud hoones aastaringselt, sh talvel, kui õues elavad aiasipelgad ei ole aktiivsed. Kui näed sipelgaid köögis või vannitoas jaanuaris või veebruaris, on tõenäoliselt tegu vaaraosipelgaga, mitte sissetulnud aiasipelgaga.

Vaaraosipelga koloonial on tavaliselt palju kuningannasid ja mitu omavahel seotud pesa hoone seinte, torustiku või elektrikilpide ümber. Kui pihustad nähtavaid sipelgaid, tapad vaid väikese osa tööliskonnast — koloonia tajub ohtu ja jaguneb kaitseks veelgi väiksemateks pesadeks, mis levivad korterist edasi. Ainus töötav meetod on aeglase toimega sööt, mille töölised ise kõikide kuningannadeni viivad.

Kui sipelgad on suuremad, tumedamad ja ilmuvad enamasti suvel, kui aknad on lahti või toitu jäetakse lauale, on tegu tõenäoliselt tavalise must-aiasipelgaga, kelle puhul lahendab probleemi enamasti ise paigaldatud söödajaam. Vaaraosipelga puhul (väike, kollakas, aastaringne) on professionaalne söödaprogramm ainus usaldusväärne tee.

• Ära pihusta — see killustab koloonia ja raskendab hilisemat tõrjet.
• Hoia toit suletud anumates ja pinnad puhtad, et sipelgad toitu kätte ei saaks.
• Tee foto sipelgast ja radadest — see aitab spetsialistil kiiremini hinnata.
• Kortermajas teavita naabreid ja majahaldajat, sest pesad ulatuvad tihti üle seina.