Vaablane, vapsik ja herilane — kuidas neid eristada

Tavaline herilane (Vespula spp.) on kollaste ja mustade triipudega ja umbes 1,5–2 cm pikk — see on kõige levinum liik, keda õues, räästa all ja aiamajades näed.

Vaablane on selgelt suurem, kuni 3,5 cm, ja tema värvus on pruunikasoranž, mitte terav kollane-must. Ka pesa on tavaliselt suurem ja sagedamini õõnsas puutüves, pööningul või seina sees.

Vaablane ja vapsik ei ole kaks eri putukat. Vapsik on liigi Vespa crabro eestikeelne nimetus ja vaablane selle rahvapärane sünonüüm. Kõnekeeles öeldakse vapsik vahel ka tavalise herilase kohta, seega vaata välimust ja pesa asukohta, mitte sõna.

Herilased ja vaablane kuuluvad samasse sugukonda (Vespidae) ja neid aetakse tihti segi mesilastega, kes on hoopis teisest sugukonnast — karvasemad, üldiselt vähem agressiivsed ja enamasti nõelavad vaid korra. Eestis elab mitu herilaseliiki, millest kõige levinum on tavaline herilane; vaablane on sugukonna suurim ja harvem nähtav liige.

Aasia vapsik (Vespa velutina) on invasiivne liik, mis on viimastel aastatel levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas ning kujutab tõsist ohtu mesilasperedele. Eestis ei ole püsivat asurkonda seni kinnitatud, kuid liik levib järjest kaugemale põhja poole — tumeda kehaga ja oranžikate jalaotstega suure herilaselaadse putuka puhul tasub olla tähelepanelik.

Vaablase nõelamine on valusam kui herilase oma, sest ta süstab suurema keha ja nõela tõttu korraga rohkem mürki. See ei tähenda automaatselt suuremat terviseohtu.

Ühele tervele, allergiavabale täiskasvanule on üksik nõelamine ebameeldiv, kuid mitte ohtlik — nagu herilasegi puhul. Tegelik oht kasvab teadaoleva putukamürgi allergia korral, või kui nõelamisi tuleb korraga mitu, näiteks pesa häirimisel.

Enamik nõelamisi laheneb lihtsate sammudega, kuid mõned märgid nõuavad kohe kiirabi kutsumist.

• Liigu kohe nõelamiskohast eemale, et vältida uusi nõelamisi.
• Puhasta koht seebi ja veega ning pane peale külm kompress 10–15 minutiks.
• Vajadusel võta valuvaigistit või antihistamiini vastavalt pakendi juhendile.
• Väldi hammustuskoha sügamist — see süvendab turset ja sügelust.

Allikas: Eesti Mürgistusteabekeskus (lühinumber 16662), Terviseamet. Kirjeldus on üldine esmaabijuhis, mitte meditsiiniline diagnoos.

Ise pesa likvideerima ei tasu hakata — jaemüügis saadaolevad spreid ei jõua tavaliselt pesa sisemuseni. Loe herilase- ja vaablasepesa eemaldamise hinda ja DIY-ennetuse võimalusi, kui pesa alles tekib ja lõksust võiks abi olla.